Ärevust ja ärevushäire aetakse tihtipeale omavahel segamini või peetakse üheks ja samaks seisundiks. See ei ole nii. Ärevus on meie keha normaalne reaktsioon stressile või uutele olukordadele. See on meile evolutsiooni poolt kaasa antud ellujäämise eest võitlemiseks. Ärevus tõuseb tihti seoses elumuutustega: uue eluetapi algusega, kolimisega, töökoha vahetamisega, abiellumisega, lahutamisega, lapse sünniga jms. Need sündmused nõuavad meilt valmidust reageerida, uue rolli võtmist ja sellega kohanemist, suuremaid vaimseid pingutusi, teadmatusega ja ebamäärasusega toimetulekut. Vastusena aktiveerub meie organismis võitle-või-põgene strateegia, mis nõuab stressihormoonide tõusu.

Kuidas keha reageerib?

Keha ei ole loodud olema pidevas ärevuse olekus. Kogu aeg võitle-või-põgene seisundis viibimine võib endaga kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme. Stressihormoonidena tuntud kortisool ja adrenaliin kiirendavad pulssi ja hingamist. Sellega võib kaasneda veresuhkru tase- ja kaalutõus, mis on omakorda risk suhkruhaigusele. Pikaajaline ärevus põhjustab ka peavalusid, pulsi kiirenemist, südamekloppimist, vererõhu tõusu ja valu rinnus, mõjutab eritus- ja seedesüsteemi põhjustades kõhuvalu, iiveldust, kõhulahtisust ja muid seedeprobleeme.

Kui ärevus hakkab segama igapäevaelu, võib tegemist olla ärevushäirega. Selle puhul ärevus jääb kestma liiga kauaks ja sellest seisundist välja tulemine on raskendatud. Ärevushäire puhul kogetakse ebameeldivaid kehalisi tunnuseid ja terviserikke. Ärevushäirel on ka tugevad seosed vaimse kurnatusega, depressiooniga ja unehäiretega. 

Mida teha?

Ärevushäire ennetamiseks on oluline hoolitseda enda kehast ja vaimust: puhata ja magada piisavalt, liikuda värskes õhus, toituda mitmekesiselt, hoiduda ületöötamisest.

Kasuks tuleb see, kui oled kontaktis endaga ja teistega, märkad ja väljendad enda emotsioone, märkad enda vajadusi ning rahuldad neid õigeaegselt.

Järgi psühhohügieeni põhimõtteid:

  • tegevustes naudi protsessi, mitte ainult kõrge eesmärgi saavutamist,
  • vähenda suhtlemist toksiliste inimestega, kes varastavad energiat,
  • naudi aega endale meeldivate ja toetavate inimestega,
  • hooli enda sisemisest lapsest,
  • piira infomüra ja -meedia kasutamist,
  • loe ilukirjandust ja tegele hobiga, mis ei ole erialase tegevusega seotud,
  • vajadusel võta aeg maha ja puhka,
  • maga ja liigu piisavalt,
  • hoia enda elu valdkonnad (tervis, töö, pere, sõbrad, huvialad, looming, meelelahutus, eneseareng) tasakaalus.

Lisalugemiseks:
Ärevuse nähtamatud ahelad,
Autor: Kathleen Smith